Hommik algas meeldiva kohtumisega. Meie inimene Denia’s – Erika. Sain põhjaliku ülevaate nii Deniast kui ka kohalikust kinnisvaraturust. Kuulsin ka põnevatest tulevikuplaanidest, mis seotud terviseturismi korraldamisega. Tänu Erikale on Denia sattunud ka eesti inimeste maailmakaardile. Ilus koht ja parim kliima, tasub kindlasti külastamist. Erikal on muuseas mootorratta load ja ka mootoriga kaherattaliste taltsutamine pole probleem.
.
Edasine tee kulges päikese paistel mööda ranniku kiirteed. Sisse sai põigatud Alicante’sse.
.
.
.
Puerto Lumbreras oli otsustamise koht, kas minna mööda rannikut või hoopis keerata mägedesse läbi Granada. Valisin viimase, kuna pidin jõudma normaalsel ajal Malaga’sse. Mägede kaudu oli tee lühem. See oli vale otsus, sest vihm, mida ennustati, oli ennast mägede vahele peitnud. Lausvihm ja temperatuur langes kohati 4 kraadini. Kartsin, et hakkab lund sadama.
Kui mägedest alla Malagasse jõudsin, lakkas ka vihm.
Kilomeetreid kogunes 636 ja peatuspaigaks Tarmo ja Kristi kodu Calahonda’s, Marbella lähistel.
.
.
Hää liikuda kui mõni tuttav või tuttava tuttav ees on. Mina ei kujuta ennast küll ette nädalaid üksi reisida, sõita ja sõita. Suhelda saad võõras keeles ja ainult põgusalt. Siis on päris hea kohata ka omasid. Usun , et kogenud reisiana pole see probleem sulle ja kodutöö oli hästi tehtud. Igatahes kui pildid juba mere äärde jõudsid tundsin kerget kadestust sooja briisi pärast. Siin eestis seda veel pole.