18.06.16

Vahepeal on olnud netti pääsemisega raskusi ja päevad on ka olnud pikad, seetõttu olen paar päeva blogi võlgu.

Khabarovsk’ist lahkusime JKga eraldi. Tema parasjagu varem, mina nagu ikka ei saa hommikuti vedama. Jätsime hüvasti, sest enam me suure tõenäosusega ei näe.

IMG_6518

Linnast väljudes sai ületatud Amuuri jõgi.
IMG_6519Teeääres viitasid vaadates tuleb kerge ahastus peale. Sinna kuhu mina minna tahan, on numbrid ikka väga suured.

IMG_6520Ühes bensiinijaamas kohtan vene ratturit. Küsib minult, et ega ma pole korealast näinud. Pidi Chita poolt tulema talle külla. Pakun talle JK’d. Kuigi nimi on sarnane on tegu siiski teise inimesega.

IMG_6521Võtan endale ülesandeks sõita Magdagachi’sse. Selle linna nimi on kaardile pisut suuremate tähtedega kirjutatud, ehk on suurem koht keset Siberi taigat. Sinna on Khabarovskist pisut üle 1000km.

Mingil hetkel näen tee ääres tuttavat kuju. JK on oma kaardid lahti lapanud ja püüab leida tanklat. Pidavat liikuma veel vaid aurudel. Otsin oma ratta GPS’ist ja leian mingi jaama ca 5km kaugusel külast. Sõites küla poole peatavad meid maanteel kaks meest, selgub, et ka neil on bensiin otsas. Pakuvad raha ja tühja Coca pudelit, et neile bensu tooksime. Ei hakka neile midagi lubama, ega raha võtma. Äkki seal polegi jaama, hakka veel tagasi tulema. Mehed jäävad nukrate nägudega meist maha.

Jaam siiski on ja ilma GPS’ita me poleks seda üles leidnud. Saan müüjalt ühe klaasipesuvedeliku kanistri ja JK laseb sinna ca 3 liitrit kütust. Kui auto juurde tagasi jõuan, pole nad veel abi saanud. Üks meestest on läinud läbi metsa jala küla otsima. Auto juurde jäänud mees on väga õnnelik. Pakub raha, kuid ma ei tea isegi palju läks. Siis käsib mul oodata ja toob autost Vene Armee päevase söögipaki. No selle võtan vastu.

Ja uuesti föderaaltrassile AMUR.

IMG_6522

Seisakute peale on kõvasti aega kulunud. Otsustan siiski, et eesmärki ei muuda. Meenub, kuidas Grizzly rääkis oma öisest sõidust. Proovime ka. Ja ega tee ääres mingit head alternatiivi valida ka pole. Taigasse telgiga jäämine ei tekita entusiasmi.

Päike valgustab veel enam vähem kuni kella 22ni. Hiljem ainult tuledega. Liiklus on õnneks hõre, aga karta tuleb tees olevaid löökaukusid.

Magdagachi’sse jõudmiseks tuleb trassilt ära keerata ja sõita mitu kilomeetrit mööda kruusa. Lõpuks jõuan kuskile rongide vahele Tran-Siberi Raudtee kaubajaama. Paras õudukas olla südaöösel võõras kohas koledal tööstusmaastikul. GPS näitab, et oleme juba linnas, aga linna moodi see küll ei ole.

23:40 jõuan mingi bensiinijaamani kaubajaama kõrval. Küsin müüja käest luba telgi püstitamiseks. Jaama tulede valgel pole see raske. Telgis vaatame siis Vene Armee toidud üle. Päris tasemel. Päeva kilometraaz 1079km.

IMG_6524

 

Jaga postitust:

One thought on “18.06.16

  1. Allan Oja Reply

    samalaadseid toidupakke jagati minuajal ka kroonus, tookord olid need NATO abi venelastele… 🙂 täitsa söödav oli.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga