Houston, we have a problem… Iga kord kui mina Houston’isse saabun on äikesevihm. Viimati oli see küll 18 aastat tagasi 🙂 , aga ikkagi! Vihm algas Texase piirilt ja ei olnud tugev, selle eest äike sähvis parajalt. Asfalt oli päevaga nii kuumaks köetud, et kuigi sadas, kuivas maantee hetkega. Tegelikult oli see vihm paras õnnistus, sest päevased 35 kraadised kuumad taandusid 27 kraadile.
Päev algas Gulfport’ist Mississippi. Kohe vahetus ka osariik – Louisiana.
New Orleans’i linn on üks kahest piirkonnast USA’s, mis asuvad allpool merepinda. Teine on Surmaorg California’s.
2005 aasta orkaani ja Mississippi jõe poolt põhjustatud üleujutuste tõttu, sai surma ligi 1500 inimest.
.
.
.
.
.
.
.
.
Mississippi- ja Atchafalaya jõed moodustavad Louisiana’sse Mehhiko lahe äärde USA kõige suurema märgala. Seda sood läbib maantee I-10. Kuidas muidu soos sõita saab kui mööda silda. Sellel manteel asuvad kaks silda, mis kuuluvad pikkuselt maailma top10’sse. Anchafalaya sild pikkusega 29,3km ja Manchac’i soosild pikkusega 37,1km. Viimane on ka USA pikkuselt teine sild. Sillad on küll 2+2 radadega kuid kitsad ja kurikuulsad oma arvukate liiklusõnnetuste poolest.
Paraku ei õnnestunud sildadel seisma jääda ja pilti teha, seetõttu tuleb ettekujutuse saamiseks illustreerida fotodega laiast internetist.
Vastavalt siis Anchalaya sild
…ja Manchac’i sild
No ja sellele järgnes Texas ning alguses mainitud vihm… Päeva pikkuseks 647km.
