Mulle pole kunagi maanteel mootorrattaga sõites nii hullult uni peale tulnud. Sõidad, üritad kogu hingest ärkvel olla, kuid jälle ehmatad, et “olid ära”. Tegin ühel puhkealal väikese peatuse proovisin oma 10min und pingil kätte saada. Ei midagi, trassile jõudes mõne aja pärast sama. Millegipärast oli unest Idaho Falls’is jäänud väheseks.
Olin jõudnud jälle Utah’sse
Otsus oli kiire ja ainuvõimalik. Salt Lake City’s tuleb ankrusse jääda. Turgutasin ennast lähimas bensiinijaamas kohviga. Selle päeva norm jäi sõitmata, läbitud sai vaid 344km, jäänud on ca 1200km. Pühapäeva õhtuks peaksin San Francisco’s olema. Eks järgmised päevad peavad olema pikemad.
Hotelli basseini ääres magasin vähemalt tunni.
.
Linn ise on ilus ja puhas ja valge. Kui musta ei ole, siis ongi puhas.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
